Kirjandus
Soovituslik kirjandus ajaloolisest Eesti hõbe- ja kullassepakunstist, rahvuslikest ehetest ning arheoloogilistest hõbedaleidudest.
Aluseks: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogu kirjanduse soovitusnimestik (koostanud Ene Trallmann). Täiendatud arhiivi toimetuse poolt.
Raamatud40
- Buchholtz, A. Goldschmiedearbeiten in Livland, Estland und Kurland
- Ehrnrooth, Carl. Silver treasures from Livonia Estonia and Courland
- Friedenthal, Adolf, 1874-1941. Die Goldschmiede Revals.Lübeck, 1931
- Gimbutas, Marija. The Balts
- Hausmann, R. Der Silberschatz der St. Nikolaikirche zu Reval
- Kadak, Tiiu. Eesti rahvakunst : peajooni vana-eesti kunstkäsitööst
- Kaplinski, Küllike. Tallinn – meistrite linn
- Kirme, Kaalu. Eesti hõbe : 800 aastat hõbe- ja kullassepakunsti Eestis = Estnisches Silber : 800 Jahre Silber- und Goldschmiedekunst in Estland
- Kirme, Kaalu. Eesti rahvapärased ehted 13. sajand-20. sajandi algus
- Kirme, Kaalu. Eesti sõled
- Kirme, Kaalu. Joseph Kopf - Eesti kullassepakunsti suurkuju : [kataloog] (Ajaloo Instituudi kunstiajaloo osakonna toimetised ; 1).
- Kuuskemaa, Jüri. Hea töö headele inimestele : Tallinna käsitöölised
- Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eestis 18. sajandil ja 19. sajandi algul
- Mänd, Anu. 101 Eesti kullassepateost
- Mänd, Anu. Hõbedakamber Niguliste kirikus
- Mänd, Anu. Kirikute hõbevara : altaririistad keskaegsel Liivimaal
- Neumann, W. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen u. WerkeSitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga, 1905
- Pullat, Raimo. Eesti linnarahvastik 18. sajandil. Käsitöölised, lk. 112-114
- Reidla, Jana. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani
- Reinans, Alur. Hõbedamärgid Eestis
- Reinans, Alur. Kullassepad ja nende märgid Eestis enne iseseisvumist = Die Goldschmiede Estlands vor der Selbständigheit und ihre Zeichen
- Riitsaar, Evar. Sõlekiri : seto sõled
- Schmiedehelm, Marta. Ein Depotfund aus Tartu
- Vende, Ella. Väärismetalltööd Eestis 15.-19. sajandini
- Alur Reinansi kunstikogu = The Alur Reinans collectionTallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2012 ([Sindi] : Pajo) 303 lk. : ill., portr. ; 26 cm
- Baltisches Silber des 17. bis 19. Jahrhunderts aus öffentlichem und privatem Besitz : Katalog der Ausstellung "Baltisches Silber" vom 4. Nov. bis 4. Dez. 1983 im Schloβmuseum in Darmstadt1983
- Baltiskt silver i svensk ägo : [katalog] / [text and English summary: Mai Raud
- Hõbedakamber : näituse juht / Eesti NSV Kultuuriministeerium
- Hõbedakamber Raekojas : näituse juht / Tallinna Linnamuuseum
- Kullasisalduse määramine juveeltoodete kullasulamites. Kupellimismeetod = Determination of gold in gold jewellery alloys. Cupellation method (fire assay). (Eesti standard ; EVS-EN ISO 11426:2004).2004
- Rein Mets : [ehtekunstnik : näitus sarjast "Klassikud" Tarbekunstimuuseumis
Käsikirjad ja üliõpilastööd4
- Baines, Robert. The Reconstruction of Historical Jewellery and its Relevance as Contemporary Artefact [Doctoral Thesis]
- Jürken, Liis. Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted [Lõputöö]
- Kirme, Kaalu. 18.—19. sajandi eesti kuld- ja hõbesepad talupojahõbeda valmistajatena meistrimärkide ja mustriraamatute andmeil. 1973. 44 lk. (Käsikiri Ajaloo Instituudis).1973
- Martis, Ela. Eesti rahvapärased rinnaehted XVI-XX saj. ja kaasaegsete ehete kujundamise probleeme : diplomitöö
Artiklid kogumikest56
- Friedenthal, Adolf, 1874-1941. Revaler GoldschmiedeJahrbuch des baltischen Deutschtums in Lettland und Estland.1930. Riga, 1929. S. 103-107 : ill.
- Juzar, Mari. Valga käsitöölised 1786-1834Valga linna majaomanikud ja käsitöölised : 17. sajandist kuni 19. sajandi esimese pooleni
- Kangilaski, Epp. Kullassepad Lõuna-Eesti linnades 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolelEtnograafiamuuseumi aastaraamat. 29. Lk. 231-240
- Kaplinski, Küllike. Käsitöölised Tallinna sotsiaalses struktuuris XIV sajandilEesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 1974, nr. 4, lk. 376-390 ; 1975, nr. 1, lk. 41-62
- Kaplinski, Küllike. Käsitöötsunftide tekkimisest TallinnasEesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 1974, nr. 2, lk. 126-141
- Kärner, Aime. Hõbeda lummusesTartu Linnamuuseumi aastaraamat, 2010, nr. 16, lk. 129-135
- Keskküla, Kaie. Muhu ehted 19.-20. sajandilEesti Rahva Muuseumi aastaraamat, 1992, nr. 39, lk. 90-111
- Kindlam, Magnus. Heart-shaped broochesÕpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpa, 1933, lk. 316-330
- Kirme, Kaalu. 18.-19. sajandi kullassepad talupojahõbeda valmistajatena : meistrimärgid eesti sõlgedel ja preesidelENSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, Nr. 3, 1975, lk. 253
- Kirme, Kaalu. Eesti suurim kuhiksõle tüüp : (setu sõlg)Soomeugrilaste etnokultuuri küsimusi. (Etnograafiamuuseumi aastaraamat ; 32), lk. 57-78 : ill
- Kirme, Kaalu. Johann Friedrich Baumann - Läänemaa viljakaim ehtemeister 19. sajandilLäänemaa Muuseumi toimetised. 4. Haapsalu, 2000, lk. 74-80 : ill
- Kirme, Kaalu. Kirikuhõbe : [Eestis 16.-18. sajandil]Eesti kunsti ajalugu. 2, 1520-1770, lk. 416-418
- Kirme, Kaalu. Kutseliste kullasseppade osa Eesti talurahvaehete valmistamisel 18.-19. sajandilKunstiteadus. Kunstikriitika. 5. Lk. 164-171
- Kirme, Kaalu. Moresk eesti sõlgedelTöid kunstiteaduse ja -kriitika alalt. 1. Tallinn, 1976
- Kirme, Kaalu. Pärnu kullassepp Magnus Wilhelm Brackmann eesti talurahvaehete valmistajanaTöid kunstiteaduse ja -kriitika alalt. 3. Tallinn, 1980
- Kirme, Kaalu. Tallinna kullassepatöö allakäik 19. sajandilVana Tallinn I (V), 1991, lk. 60-67
- Kirme, Kaalu. Tarbekunst linnakultuuris. Esindusesemed. Kullassepakunsti õitseaeg. KoduhõbeEesti kunsti ajalugu. 2, 1520-1770, lk. 182-188
- Kirme, Kaalu. Взаимовлияние народного и профессионального искусства в эстонских ювелирных изделиях XIII - XIX вековTautas mākslas vēstures un attīstības problēmas : zinātniski praktiskās konferences referātu tēzes = Проблемы истории и развития народного искусства : тезисы докладов научно-практической конференции, lk. 71-75
- Kirme, Kaalu; Pedanik, Mare. Proovimeistrite märgid Eesti hõbedalKunstiteaduslikke uurimusi. 10, lk. 77-84
- Kuma, Helene. 20. sajandi väärisehete arengujooni Lääne Euroopas ja selle ala väljapaistvamaid kunstnikkeKunstiteadus. Kunstikriitika. 1981, lk. 223
- Kustin, A. Saaremaa muistsed linnusedEesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, 8. kd., 1959
- Kuuskemaa, Jüri. Tallinna mustpeade varad. HõbedakoguTallinna mustpead : Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest, lk. 131-141
- Linnus, Jüri. Lõuna-Eesti maasepad XVIII sajandil ja XIX sajandi algulEtnograafiamuuseumi aastaraamat. 22. Tartu, 1967. Lk. 153-171
- Mänd, Anu. Eesti ja Läti keskaegsed armulauakarikadKunstiteaduslikke uurimusi. 10. Tallinn, 2000. Lk. 7-64
- Mänd, Anu. Finströmi kiriku karikas Ahvenamaal - täiendus Eesti keskaegsetele kullassepatöödeleKunstiteaduslikke Uurimusi ; kd. 20, nr. 1-2, lk. 229-238 : ill.
- Moora, Harri. Käsitöö arenemisjärk Baltimail 12.-13. sajandilPronksiajast varase feodalismini
- Piho, Mare. Weiblicher Metallschmuck der Setukesen des 19.- mitte des 20. Jh.Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. 39, lk. 72-87
- Raud, Mai. Meisterstücke der Revaler Goldschmiede.Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat, 9, 1980-1984, lk. 45-85
- Raud, Mai. Vom Barock zum Klassizismus. Studier zur Goldschmiedekunst in Estland 1650-Beiträge zur Geschichte der Baltischen Kunst, lk. 243-292
- Raud-Pähn, Mai. Kunstiajalooline ülevaade eesti hõbedast : [rets. Rmt. Kirme, K. Eesti hõbe]Kunstiteaduslikke uurimusi, nr. 11, lk. 406-
- Raud-Pähn, Mai, 1920-. Figurliche darstellungen auf dem Baltischen barocksilber und ihre vorlagen : eine ikonographische StudieEesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia. 14/2004-2009. Stockholm, 2012. Lk. 27-61 : fot.
- Raud-Pähn, Mai, 1920-. Tallinna 18. sajandi hõbesepis kui tarbekunst ajastu elulaadi valguselEesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia. 15/2010-2014. Stockholm, 2015. Lk. 85-112 : fot.
- Reinans, Alur. Täiendusi Kuressaare hõbeseppade ja nende tööde kohtaSaaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007-2008
- Seuberlich, E. Beiträge zur Geschichte der Baltischen GoldschmideSitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1913
- Sild, Hilja. Gustav Matto ja tema pärandEtnograafiamuuseumi aastaraamat, 1975, nr. 28, lk. 236-244
- Üprus, Helmi, 1911-1978. Hõbehelmed ja eesti soost ehtemeistridEesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Uus sari. 1(15). Tartu, 1947. Lk. 138-15ll.
- Valk, Heiki. A subgroup of the "Hanseatic brooches" in EstoniaThe Medieval Town in the Baltic : Hansetic history and archeology. Tartu, 1999. Pp. 85-100.
- Konverents Tallinna käsitööst ja käsitöölistest kesk- ja uusajal : ülevaadeEesti Teaduste Akadeemia toimetised, Ühiskonnateadused, 1987, 36. d., nr.3
Artiklid ajakirjadest29
- Auväärt, Liis. Hõbedasse jäetud jõud Ehte-eriEesti Naine : Elu Lood (2014) nr. 6, kevad, lk. 74-75 Kunst.ee, 3/2012
- Ikkonen, Indrek. Mobiilsed kullassepad toovad oskused koju kätte / Indrek Ikkonen, Anna-Maria Kaseoja ; intervjueerinud Merilyn SädeUniversitas Tartuensis. (2015) nr. 9, lk. 33-35 : ill.
- Jäe, Ülle. HõbedamärgidPööning : ajalooga majad, aiad ja disainiklassika, nr. 1, veebruar 2017
- Jatruševa, Lilian. Konverents Tallinna käsitööst ja käsitöölistest kesk- ja uusajalEesti Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused. 36 kd., nr. 3, 1987
- Kirme, Kaalu. Haruldane sõlevorm Baltikumis – nurksõlgKunst, 1979, nr. 1, lk. 44-46
- Kirme, Kaalu. Hõbevara ja sepisraud : [Metallikunstnik Otto Tammeraid i 1930. aastate loomingust]Kodukiri, 2008, juuni, lk. 60-62
- Kirme, Kaalu. Triskelemeistri sõled [Muistsed eesti kumerad kuhiksõled.]Horisont, 1974, Nr. 10, lk. 17-18
- Kriiska, Aivar. Haruldane hilisrauaaegne sõlg TallinnastHorisont, ISSN 0134-2282. (2001) nr. 6, dets., lk. 13.
- Leimus, Ivar. Eesti majandusajaloo historiograafIat. II, Keskaja käsitööAjalooline Ajakiri, 2002, nr. 3, lk. 5-20
- Peil, Mirjam. Tähendusrikas hõbesõlgPööning : ajalooga majad, aiad ja disainiklassika, ISSN 2461-2855. (2016) nr. 1(2), veebr., lk. 48-49 : ill.
- Piiri, Reet. Ehted rahvarõivaste juurdeKäsitöö, ISSN 1736-9045. (2019) aprill-mai, lk. 18-21 : ill.
- Reidla, Jana. Sõlg ja prees - mis on mis?Käsitöö, ISSN 1736-9045. (2011) talv, lk. 58-61 : ill.
- Reinans, Sven Alur. Kullassepakunsti puudumisest Eestis 19. sajandilAkadeemia, ISSN 0235-7771. (2010) ak. 22, nr. 11 lk. 2029-2037 :ill.
- Riitsaar, Evar. Pääväkroon, Ilmatsirk ja elolill seto sõlõlPeko Helü (2014) talv, lk. 8-9 : ill.
- Selirand, Jüri. Juveliirtööst muistses EestisTehnika ja Tootmine, 1967, nr. 6, lk. 286-288 ; nr. 7, lk. 332-333
- Serka-Sanchez, Helen. Heikki Puhk ja rahvuslikud hõbeehtedNipiraamat : kokka, meisterda, paranda, tee ise! märts 2018
Artiklid ajalehtedest1
- Kirme, Kaalu. Baltikumi hõbe Maalilises LüneburgisSirp, 1999, 24. dets., lk. 20
Arheoloogia — raamatud ja uurimistööd9
- Kurisoo, Riina. Hilisrauaaegsed ristripatsid ja ristimärgiga rinnalehed Eestis [ Magistritöö]
- Mägi-Lõugas, Marika. Eesti viikingiaegne ornament (käevõrude ja hoburaudsõlgede põhjal) [Magistritööd]Asukoht: TÜ Arheoloogia kabineti raamatukogu
- Olli, Maarja. Rooma rauaaegsed ehted ja ornamendid Eestis [Magistritöö]
- Rohtla, Mari-Liis. Ambsõled Eestis [Bakalaureusetöö]Asukoht: TÜ Arheoloogia kabineti raamatukogu
- Selirand, Jüri. Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil
- Tamla, Ülle. Ancient hoards of Estonia : catalogue of exhibition : [19.05.2005 - 05.06.2006 Tallinn]
- Tamla, Ülle. Hõbeesemete valmistamistehnoloogia Eestist leitud 9.-13. sajandi materjali põhjal : magistritöö
- Tamla, Ülle. Hõbesepise arengust Muinas-Eestis (noorema rauaaja hõbeehete põhjal) [Lõputööd]Asukoht: TÜ Arheoloogia kabineti raamatukogu
Arheoloogia — artiklid45
- Jets, Indrek. Ühest Haapsalu lähedalt leitud hilisviikingiaegse skandinaaviapärase ornamendiga hõbeplekitükistLäänemaa Muuseumi toimetised. 17. Haapsalu, 2014. Lk. 29-39 : ill.
- Kiudsoo, Mauri. Spiraalsed hõbevõrud Eesti arheoloogilises leiumaterjalisAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 43-64
- Kurisoo, Tuuli; Jonuks, Tõnno; Saage, Ragnar. Rinnalehed Kukruse kalmistult: tehnoloogia ja kasutajadAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 67-88
- Leimus, Ivar. The Viking-age hoard of Linnakse: some observations / Mauri Kiudsoo, Ülle TamlaEarly Medieval monetary history : studies in memory of Mark Blackburn, 2014
- Mägi, Marika. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad - võõrapärased ja omadEesti Arheoloogiaajakiri, 1997 nr. 1, lk. 26-83
- Moora, Harri. Hõbeaare PilistverestEesti Rahva Muuseumi aastaraamat. 1, lk. 110-117
- Pauts, Heikki; Roxburgh, Marcus Adrian. Varased hoburaudsõled Euroopas ja EestisAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 131-174
- Posti, Mari-Liis. Riputusaasadega rooma rauaaegsed sõled EestistAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 105-127
- Rajamäe, Marika. Öötla muinasleid kannab kultuuriväärtustJärva Teataja (2010) 10. aug., lk. 7.
- Tamla, Ülle. A hoard from the prehistoric settlement of TõrmaArheoloogilised välitööd Eestis, 1998, lk.161-166
- Tamla, Ülle. Ehted muinasaegses Eestis. 4. osa, RinnakeeDetektoristi leiud, 2018/2, lk. 20-22
- Tamla, Ülle. Ehted muinasaegses Eestis. 6. osa, Eesti hilisrauaaegsed sõrmused. 1 osaDetektoristi leiud, 2019/3, lk. 18-21
- Tamla, Ülle. Ehted muinasaegses Eestis. 7. osa, Eesti hilisrauaaegsed sõrmused. 2. osaDetektoristi leiud, 2020/1, lk. 12-14
- Tamla, Ülle. Eksperimentaalarheoloogia : hõbedast muinasehete koopia valmistamine / Ülle Tamla, Urve Kallavus, Meelis SäreLinnusest ja linnast : uurimusi Vilma Trummali auks, lk. 347-376
- Tamla, Ülle. Haruldasest hilisrauaaja hõbekäevõrust AngerjaltÕpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Tartu, 2002, lk. 173-187
- Tamla, Ülle. Hilisviikingiaegne hõbeaare Virumaalt Sauevälja külastEesti Teaduste Akadeemia toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 1994, kd. 43, nr. 4
- Tamla, Ülle. Hõbeaare Lõhavere linnuseltEesti Arheoloogiaajakiri, ISSN 1406-2930. (2002), nr. 6 (1), lk. 3-24 : ill.
- Tamla, Ülle. Loomapeakujuliste figuuridega hõbekett Padiküla aardesIlusad asjad : tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest (Muinasaja teadus ; 21), lk. 97-126
- Tamla, Ülle. Luksuslik ketassõlg Padiküla aardesSetumaa kogumik. 2, lk. 202-216. Tallinn, 2004, lk. 202-222
- Tamla, Ülle. Ornaments of Finnish origin from PartsaareArheoloogilised välitööd Eestis, 20011, lk.237-244
- Tamla, Ülle. Paimre hõbeaareLäänemaa Muuseumi toimetised, 2005, nr. 9, lk. 105-117
- Tamla, Ülle. Parandatud ja uuendatud hõbeehtedLoodus, inimene ja tehnoloogia. 2 (Muinasaja teadus ; 17), lk. 83-105
- Tamla, Ülle. Scandinavian influences on the Estonian Silver ornaments of the 9th-13th centuriesArchaeology East and West of the Baltic. Stockholm, 1995, lk. 91-97.
- Tamla, Ülle; Kallavus, Urve. Kaks hõbeaaret Angerja muinasasulastLoodus, inimene ja tehnoloogia : interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. (Muinasaja teadus ; 5)
- Tamla, Ülle; Kallavus, Urve. Muinasaja lõpuperioodi hõbeaare PaunkülastTöid ajaloo alalt. 2, lk. 147-179
- Tamla, Ülle; Kallavus, Urve. Väike hõbeaare Varbola JaanilinnastEesti Arheoloogiaajakiri, 1998, nr. 2
- Tamla, Ülle; Varkki, H. Learning the technologies of making beaded wireEesti Arheoloogiaajakiri, 13:1, 2009, lk. 36-52
- Tõnisson, Evald. Eesti aardeleiud 9.-13. sajandistMuistsed kalmed ja aarded (Arheoloogiline kogumik ; II)
- Tõnisson, Evald. Hõbesepisest Eestis 13. sajandi algulEesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi XIX teaduskonverentsi teesid, Tartu,
- Tõnisson, Evald. Kumna hõbeaare Väjaanne: Studia archaeologica in memoriam Harri Moora
- Valk, Heiki. Lõuna-Eesti sõrmused 13.-17. sajandilMuinasaja teadus, 1, 1991, lk. 182-196
Naabermaad20
- Appelgren, Hjalmar. Moniriviset hopeiset nivelkäätymmeSuomen museo : Suomen muinaismuistoyhdistyksen kuukausilehti, 11 (1904), lk. 49-66
- Arwill-Nordbladh, E. From metal to mystery: Approaches to the study of gold and goldsmiths in 1st millennium Europe.
- Bente, Magnus. Brooches on the move in Migration Period EuropeFornvännen 2004(99):4, s. [273]-283 : ill.
- Hackman, A. Hauhon hopealöytö.Suomen museo : Suomen muinaismuistoyhdistyksen kuukausilehti, 6-7, (1894), lk. 81-98
- Hyrsky, Kaisa. Käsityöläisyyden kuva kultasepän ammatissa : Käsityöläisyys Suomen Kultaseppien Liiton lehdessä 1990-luvun lopussa : thesis1990
- Hyrsky, Kaisa. Kertomuksia kultaseppien yrittäjyydestä : VäitöskirjaHelsingin Yliopisto, 2012
- Iršėnas, M. Anthropomorphic and Zoomorphic Motifs on Baltic JewelleryWorlds Apart? Contacts across the Baltic Sea in the Iron Age. Network Denmark- Poland, 2005–2008
- Jakimowicz. Über die Herkunft der Hacksilberfunde.Congressus secundus Archaeologorum Balticorum (Riga 1930), lk. 251—266
- Kalniņš, Daumants, 1943. Aiz Daugavas vara dārzs [muistse latgali ehete valmistamise uurimistööd]
- Laid, Eerik. Mordvalaste etnograafilised ja poolmuinasaegsed sõledEesti Rahva Muuseumi aastaraamat. 2. Tartu, 1926. Lk. 165-186 : ill.
- Leistikow, Annelore. Baltisches Silber
- Leistikow, Annelore. Kirchensilber aus baltischen Werkstätten / Annelore Leistikow.Sakrale Kunst im Baltikum : Zehn Beiträge zum 8. Baltischen Seminar 1996. Lüneburg, 2008. (Baltische Seminare ; 6). S. 201-220 : Ill
- Spirgis, Roberts. Chain ornaments with tortoise brooches as a source for interpreting the origin of the Daugava livs in the 10th-13th centuryEtnos ja kultuur : uurimusi Silvia Laulu auks = Ethnicity and culture : studies in honour of Silvia Laul. Tartu ; Tallinn : [Tartu Ülikool, arheoloogia õppetool], 2006. Lk. 227-247.
- Thomson, Erik. Die Compagnie der Schwarzhäupter zu Riga und ihr Silberschatz
- Wicker, Nancy L. The Organtzation of Crafts Production and the Social Status of the Migration Period GoldsmithThe Archaeology of Gudrne and Lundeborg Papers presente! at a Conferelwe at Sverdborg, Octofur I99I
- Catalogue of Scandinavian and Baltic silver / [Victoria and Albert Museum]
- Dialogi : hopea-aarteita Baltiasta, Pietarista ja Suomesta : näyttely Taideteollisuusmuseossa 6.9 - 20.10.19911991