Literature
A recommended-reading bibliography on historical Estonian silver- and goldsmithing, national jewellery, and archaeological silver finds.
Based on the recommended reading list of the TÜ Viljandi Culture Academy library (compiled by Ene Trallmann). Extended by the archive's editors.
Books40
- Buchholtz, A. Goldschmiedearbeiten in Livland, Estland und Kurland
- Ehrnrooth, Carl. Silver treasures from Livonia Estonia and Courland
- Friedenthal, Adolf, 1874-1941. Die Goldschmiede Revals.Lübeck, 1931
- Gimbutas, Marija. The Balts
- Hausmann, R. Der Silberschatz der St. Nikolaikirche zu Reval
- Kadak, Tiiu. Eesti rahvakunst : peajooni vana-eesti kunstkäsitööst
- Kaplinski, Küllike. Tallinn – meistrite linn
- Kirme, Kaalu. Eesti hõbe : 800 aastat hõbe- ja kullassepakunsti Eestis = Estnisches Silber : 800 Jahre Silber- und Goldschmiedekunst in Estland
- Kirme, Kaalu. Eesti rahvapärased ehted 13. sajand-20. sajandi algus
- Kirme, Kaalu. Eesti sõled
- Kirme, Kaalu. Joseph Kopf - Eesti kullassepakunsti suurkuju : [kataloog] (Ajaloo Instituudi kunstiajaloo osakonna toimetised ; 1).
- Kuuskemaa, Jüri. Hea töö headele inimestele : Tallinna käsitöölised
- Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eestis 18. sajandil ja 19. sajandi algul
- Mänd, Anu. 101 Eesti kullassepateost
- Mänd, Anu. Hõbedakamber Niguliste kirikus
- Mänd, Anu. Kirikute hõbevara : altaririistad keskaegsel Liivimaal
- Neumann, W. Verzeichnis baltischer Goldschmiede, ihrer Merkzeichen u. WerkeSitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1904. Riga, 1905
- Pullat, Raimo. Eesti linnarahvastik 18. sajandil. Käsitöölised, lk. 112-114
- Reidla, Jana. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani
- Reinans, Alur. Hõbedamärgid Eestis
- Reinans, Alur. Kullassepad ja nende märgid Eestis enne iseseisvumist = Die Goldschmiede Estlands vor der Selbständigheit und ihre Zeichen
- Riitsaar, Evar. Sõlekiri : seto sõled
- Schmiedehelm, Marta. Ein Depotfund aus Tartu
- Vende, Ella. Väärismetalltööd Eestis 15.-19. sajandini
- Alur Reinansi kunstikogu = The Alur Reinans collectionTallinn : Eesti Kunstimuuseum, 2012 ([Sindi] : Pajo) 303 lk. : ill., portr. ; 26 cm
- Baltisches Silber des 17. bis 19. Jahrhunderts aus öffentlichem und privatem Besitz : Katalog der Ausstellung "Baltisches Silber" vom 4. Nov. bis 4. Dez. 1983 im Schloβmuseum in Darmstadt1983
- Baltiskt silver i svensk ägo : [katalog] / [text and English summary: Mai Raud
- Hõbedakamber : näituse juht / Eesti NSV Kultuuriministeerium
- Hõbedakamber Raekojas : näituse juht / Tallinna Linnamuuseum
- Kullasisalduse määramine juveeltoodete kullasulamites. Kupellimismeetod = Determination of gold in gold jewellery alloys. Cupellation method (fire assay). (Eesti standard ; EVS-EN ISO 11426:2004).2004
- Rein Mets : [ehtekunstnik : näitus sarjast "Klassikud" Tarbekunstimuuseumis
Manuscripts and student works4
- Baines, Robert. The Reconstruction of Historical Jewellery and its Relevance as Contemporary Artefact [Doctoral Thesis]
- Jürken, Liis. Etnograafilistest kodarrahadest inspireeritud heegeldatud hõbeehted [Lõputöö]
- Kirme, Kaalu. 18.—19. sajandi eesti kuld- ja hõbesepad talupojahõbeda valmistajatena meistrimärkide ja mustriraamatute andmeil. 1973. 44 lk. (Käsikiri Ajaloo Instituudis).1973
- Martis, Ela. Eesti rahvapärased rinnaehted XVI-XX saj. ja kaasaegsete ehete kujundamise probleeme : diplomitöö
Articles in collections56
- Friedenthal, Adolf, 1874-1941. Revaler GoldschmiedeJahrbuch des baltischen Deutschtums in Lettland und Estland.1930. Riga, 1929. S. 103-107 : ill.
- Juzar, Mari. Valga käsitöölised 1786-1834Valga linna majaomanikud ja käsitöölised : 17. sajandist kuni 19. sajandi esimese pooleni
- Kangilaski, Epp. Kullassepad Lõuna-Eesti linnades 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolelEtnograafiamuuseumi aastaraamat. 29. Lk. 231-240
- Kaplinski, Küllike. Käsitöölised Tallinna sotsiaalses struktuuris XIV sajandilEesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, 1974, nr. 4, lk. 376-390 ; 1975, nr. 1, lk. 41-62
- Kaplinski, Küllike. Käsitöötsunftide tekkimisest TallinnasEesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, 1974, nr. 2, lk. 126-141
- Kärner, Aime. Hõbeda lummusesTartu Linnamuuseumi aastaraamat, 2010, nr. 16, lk. 129-135
- Keskküla, Kaie. Muhu ehted 19.-20. sajandilEesti Rahva Muuseumi aastaraamat, 1992, nr. 39, lk. 90-111
- Kindlam, Magnus. Heart-shaped broochesÕpetatud Eesti Seltsi aastaraamat = Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpa, 1933, lk. 316-330
- Kirme, Kaalu. 18.-19. sajandi kullassepad talupojahõbeda valmistajatena : meistrimärgid eesti sõlgedel ja preesidelENSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, Nr. 3, 1975, lk. 253
- Kirme, Kaalu. Eesti suurim kuhiksõle tüüp : (setu sõlg)Soomeugrilaste etnokultuuri küsimusi. (Etnograafiamuuseumi aastaraamat ; 32), lk. 57-78 : ill
- Kirme, Kaalu. Johann Friedrich Baumann - Läänemaa viljakaim ehtemeister 19. sajandilLäänemaa Muuseumi toimetised. 4. Haapsalu, 2000, lk. 74-80 : ill
- Kirme, Kaalu. Kirikuhõbe : [Eestis 16.-18. sajandil]Eesti kunsti ajalugu. 2, 1520-1770, lk. 416-418
- Kirme, Kaalu. Kutseliste kullasseppade osa Eesti talurahvaehete valmistamisel 18.-19. sajandilKunstiteadus. Kunstikriitika. 5. Lk. 164-171
- Kirme, Kaalu. Moresk eesti sõlgedelTöid kunstiteaduse ja -kriitika alalt. 1. Tallinn, 1976
- Kirme, Kaalu. Pärnu kullassepp Magnus Wilhelm Brackmann eesti talurahvaehete valmistajanaTöid kunstiteaduse ja -kriitika alalt. 3. Tallinn, 1980
- Kirme, Kaalu. Tallinna kullassepatöö allakäik 19. sajandilVana Tallinn I (V), 1991, lk. 60-67
- Kirme, Kaalu. Tarbekunst linnakultuuris. Esindusesemed. Kullassepakunsti õitseaeg. KoduhõbeEesti kunsti ajalugu. 2, 1520-1770, lk. 182-188
- Kirme, Kaalu. Взаимовлияние народного и профессионального искусства в эстонских ювелирных изделиях XIII - XIX вековTautas mākslas vēstures un attīstības problēmas : zinātniski praktiskās konferences referātu tēzes = Проблемы истории и развития народного искусства : тезисы докладов научно-практической конференции, lk. 71-75
- Kirme, Kaalu; Pedanik, Mare. Proovimeistrite märgid Eesti hõbedalKunstiteaduslikke uurimusi. 10, lk. 77-84
- Kuma, Helene. 20. sajandi väärisehete arengujooni Lääne Euroopas ja selle ala väljapaistvamaid kunstnikkeKunstiteadus. Kunstikriitika. 1981, lk. 223
- Kustin, A. Saaremaa muistsed linnusedEesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, 8. kd., 1959
- Kuuskemaa, Jüri. Tallinna mustpeade varad. HõbedakoguTallinna mustpead : Mustpeade vennaskonna ajaloost ja varadest, lk. 131-141
- Linnus, Jüri. Lõuna-Eesti maasepad XVIII sajandil ja XIX sajandi algulEtnograafiamuuseumi aastaraamat. 22. Tartu, 1967. Lk. 153-171
- Mänd, Anu. Eesti ja Läti keskaegsed armulauakarikadKunstiteaduslikke uurimusi. 10. Tallinn, 2000. Lk. 7-64
- Mänd, Anu. Finströmi kiriku karikas Ahvenamaal - täiendus Eesti keskaegsetele kullassepatöödeleKunstiteaduslikke Uurimusi ; kd. 20, nr. 1-2, lk. 229-238 : ill.
- Moora, Harri. Käsitöö arenemisjärk Baltimail 12.-13. sajandilPronksiajast varase feodalismini
- Piho, Mare. Weiblicher Metallschmuck der Setukesen des 19.- mitte des 20. Jh.Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. 39, lk. 72-87
- Raud, Mai. Meisterstücke der Revaler Goldschmiede.Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat, 9, 1980-1984, lk. 45-85
- Raud, Mai. Vom Barock zum Klassizismus. Studier zur Goldschmiedekunst in Estland 1650-Beiträge zur Geschichte der Baltischen Kunst, lk. 243-292
- Raud-Pähn, Mai. Kunstiajalooline ülevaade eesti hõbedast : [rets. Rmt. Kirme, K. Eesti hõbe]Kunstiteaduslikke uurimusi, nr. 11, lk. 406-
- Raud-Pähn, Mai, 1920-. Figurliche darstellungen auf dem Baltischen barocksilber und ihre vorlagen : eine ikonographische StudieEesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia. 14/2004-2009. Stockholm, 2012. Lk. 27-61 : fot.
- Raud-Pähn, Mai, 1920-. Tallinna 18. sajandi hõbesepis kui tarbekunst ajastu elulaadi valguselEesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia. 15/2010-2014. Stockholm, 2015. Lk. 85-112 : fot.
- Reinans, Alur. Täiendusi Kuressaare hõbeseppade ja nende tööde kohtaSaaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007-2008
- Seuberlich, E. Beiträge zur Geschichte der Baltischen GoldschmideSitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1913
- Sild, Hilja. Gustav Matto ja tema pärandEtnograafiamuuseumi aastaraamat, 1975, nr. 28, lk. 236-244
- Üprus, Helmi, 1911-1978. Hõbehelmed ja eesti soost ehtemeistridEesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Uus sari. 1(15). Tartu, 1947. Lk. 138-15ll.
- Valk, Heiki. A subgroup of the "Hanseatic brooches" in EstoniaThe Medieval Town in the Baltic : Hansetic history and archeology. Tartu, 1999. Pp. 85-100.
- Konverents Tallinna käsitööst ja käsitöölistest kesk- ja uusajal : ülevaadeEesti Teaduste Akadeemia toimetised, Ühiskonnateadused, 1987, 36. d., nr.3
Articles in journals29
- Auväärt, Liis. Hõbedasse jäetud jõud Ehte-eriEesti Naine : Elu Lood (2014) nr. 6, kevad, lk. 74-75 Kunst.ee, 3/2012
- Ikkonen, Indrek. Mobiilsed kullassepad toovad oskused koju kätte / Indrek Ikkonen, Anna-Maria Kaseoja ; intervjueerinud Merilyn SädeUniversitas Tartuensis. (2015) nr. 9, lk. 33-35 : ill.
- Jäe, Ülle. HõbedamärgidPööning : ajalooga majad, aiad ja disainiklassika, nr. 1, veebruar 2017
- Jatruševa, Lilian. Konverents Tallinna käsitööst ja käsitöölistest kesk- ja uusajalEesti Teaduste Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused. 36 kd., nr. 3, 1987
- Kirme, Kaalu. Haruldane sõlevorm Baltikumis – nurksõlgKunst, 1979, nr. 1, lk. 44-46
- Kirme, Kaalu. Hõbevara ja sepisraud : [Metallikunstnik Otto Tammeraid i 1930. aastate loomingust]Kodukiri, 2008, juuni, lk. 60-62
- Kirme, Kaalu. Triskelemeistri sõled [Muistsed eesti kumerad kuhiksõled.]Horisont, 1974, Nr. 10, lk. 17-18
- Kriiska, Aivar. Haruldane hilisrauaaegne sõlg TallinnastHorisont, ISSN 0134-2282. (2001) nr. 6, dets., lk. 13.
- Leimus, Ivar. Eesti majandusajaloo historiograafIat. II, Keskaja käsitööAjalooline Ajakiri, 2002, nr. 3, lk. 5-20
- Peil, Mirjam. Tähendusrikas hõbesõlgPööning : ajalooga majad, aiad ja disainiklassika, ISSN 2461-2855. (2016) nr. 1(2), veebr., lk. 48-49 : ill.
- Piiri, Reet. Ehted rahvarõivaste juurdeKäsitöö, ISSN 1736-9045. (2019) aprill-mai, lk. 18-21 : ill.
- Reidla, Jana. Sõlg ja prees - mis on mis?Käsitöö, ISSN 1736-9045. (2011) talv, lk. 58-61 : ill.
- Reinans, Sven Alur. Kullassepakunsti puudumisest Eestis 19. sajandilAkadeemia, ISSN 0235-7771. (2010) ak. 22, nr. 11 lk. 2029-2037 :ill.
- Riitsaar, Evar. Pääväkroon, Ilmatsirk ja elolill seto sõlõlPeko Helü (2014) talv, lk. 8-9 : ill.
- Selirand, Jüri. Juveliirtööst muistses EestisTehnika ja Tootmine, 1967, nr. 6, lk. 286-288 ; nr. 7, lk. 332-333
- Serka-Sanchez, Helen. Heikki Puhk ja rahvuslikud hõbeehtedNipiraamat : kokka, meisterda, paranda, tee ise! märts 2018
Articles in newspapers1
- Kirme, Kaalu. Baltikumi hõbe Maalilises LüneburgisSirp, 1999, 24. dets., lk. 20
Archaeology — books and research9
- Kurisoo, Riina. Hilisrauaaegsed ristripatsid ja ristimärgiga rinnalehed Eestis [ Magistritöö]
- Mägi-Lõugas, Marika. Eesti viikingiaegne ornament (käevõrude ja hoburaudsõlgede põhjal) [Magistritööd]Location: TÜ Arheoloogia kabineti raamatukogu
- Olli, Maarja. Rooma rauaaegsed ehted ja ornamendid Eestis [Magistritöö]
- Rohtla, Mari-Liis. Ambsõled Eestis [Bakalaureusetöö]Location: TÜ Arheoloogia kabineti raamatukogu
- Selirand, Jüri. Eestlaste matmiskombed varafeodaalsete suhete tärkamise perioodil
- Tamla, Ülle. Ancient hoards of Estonia : catalogue of exhibition : [19.05.2005 - 05.06.2006 Tallinn]
- Tamla, Ülle. Hõbeesemete valmistamistehnoloogia Eestist leitud 9.-13. sajandi materjali põhjal : magistritöö
- Tamla, Ülle. Hõbesepise arengust Muinas-Eestis (noorema rauaaja hõbeehete põhjal) [Lõputööd]Location: TÜ Arheoloogia kabineti raamatukogu
Archaeology — articles45
- Jets, Indrek. Ühest Haapsalu lähedalt leitud hilisviikingiaegse skandinaaviapärase ornamendiga hõbeplekitükistLäänemaa Muuseumi toimetised. 17. Haapsalu, 2014. Lk. 29-39 : ill.
- Kiudsoo, Mauri. Spiraalsed hõbevõrud Eesti arheoloogilises leiumaterjalisAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 43-64
- Kurisoo, Tuuli; Jonuks, Tõnno; Saage, Ragnar. Rinnalehed Kukruse kalmistult: tehnoloogia ja kasutajadAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 67-88
- Leimus, Ivar. The Viking-age hoard of Linnakse: some observations / Mauri Kiudsoo, Ülle TamlaEarly Medieval monetary history : studies in memory of Mark Blackburn, 2014
- Mägi, Marika. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad - võõrapärased ja omadEesti Arheoloogiaajakiri, 1997 nr. 1, lk. 26-83
- Moora, Harri. Hõbeaare PilistverestEesti Rahva Muuseumi aastaraamat. 1, lk. 110-117
- Pauts, Heikki; Roxburgh, Marcus Adrian. Varased hoburaudsõled Euroopas ja EestisAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 131-174
- Posti, Mari-Liis. Riputusaasadega rooma rauaaegsed sõled EestistAsjade ilu, uurimise võlu. (Muinasaja teadus ; 31). Tartu, 2026, lk. 105-127
- Rajamäe, Marika. Öötla muinasleid kannab kultuuriväärtustJärva Teataja (2010) 10. aug., lk. 7.
- Tamla, Ülle. A hoard from the prehistoric settlement of TõrmaArheoloogilised välitööd Eestis, 1998, lk.161-166
- Tamla, Ülle. Ehted muinasaegses Eestis. 4. osa, RinnakeeDetektoristi leiud, 2018/2, lk. 20-22
- Tamla, Ülle. Ehted muinasaegses Eestis. 6. osa, Eesti hilisrauaaegsed sõrmused. 1 osaDetektoristi leiud, 2019/3, lk. 18-21
- Tamla, Ülle. Ehted muinasaegses Eestis. 7. osa, Eesti hilisrauaaegsed sõrmused. 2. osaDetektoristi leiud, 2020/1, lk. 12-14
- Tamla, Ülle. Eksperimentaalarheoloogia : hõbedast muinasehete koopia valmistamine / Ülle Tamla, Urve Kallavus, Meelis SäreLinnusest ja linnast : uurimusi Vilma Trummali auks, lk. 347-376
- Tamla, Ülle. Haruldasest hilisrauaaja hõbekäevõrust AngerjaltÕpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 1994-1999. Tartu, 2002, lk. 173-187
- Tamla, Ülle. Hilisviikingiaegne hõbeaare Virumaalt Sauevälja külastEesti Teaduste Akadeemia toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 1994, kd. 43, nr. 4
- Tamla, Ülle. Hõbeaare Lõhavere linnuseltEesti Arheoloogiaajakiri, ISSN 1406-2930. (2002), nr. 6 (1), lk. 3-24 : ill.
- Tamla, Ülle. Loomapeakujuliste figuuridega hõbekett Padiküla aardesIlusad asjad : tähelepanuväärseid leide Eesti arheoloogiakogudest (Muinasaja teadus ; 21), lk. 97-126
- Tamla, Ülle. Luksuslik ketassõlg Padiküla aardesSetumaa kogumik. 2, lk. 202-216. Tallinn, 2004, lk. 202-222
- Tamla, Ülle. Ornaments of Finnish origin from PartsaareArheoloogilised välitööd Eestis, 20011, lk.237-244
- Tamla, Ülle. Paimre hõbeaareLäänemaa Muuseumi toimetised, 2005, nr. 9, lk. 105-117
- Tamla, Ülle. Parandatud ja uuendatud hõbeehtedLoodus, inimene ja tehnoloogia. 2 (Muinasaja teadus ; 17), lk. 83-105
- Tamla, Ülle. Scandinavian influences on the Estonian Silver ornaments of the 9th-13th centuriesArchaeology East and West of the Baltic. Stockholm, 1995, lk. 91-97.
- Tamla, Ülle; Kallavus, Urve. Kaks hõbeaaret Angerja muinasasulastLoodus, inimene ja tehnoloogia : interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. (Muinasaja teadus ; 5)
- Tamla, Ülle; Kallavus, Urve. Muinasaja lõpuperioodi hõbeaare PaunkülastTöid ajaloo alalt. 2, lk. 147-179
- Tamla, Ülle; Kallavus, Urve. Väike hõbeaare Varbola JaanilinnastEesti Arheoloogiaajakiri, 1998, nr. 2
- Tamla, Ülle; Varkki, H. Learning the technologies of making beaded wireEesti Arheoloogiaajakiri, 13:1, 2009, lk. 36-52
- Tõnisson, Evald. Eesti aardeleiud 9.-13. sajandistMuistsed kalmed ja aarded (Arheoloogiline kogumik ; II)
- Tõnisson, Evald. Hõbesepisest Eestis 13. sajandi algulEesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi XIX teaduskonverentsi teesid, Tartu,
- Tõnisson, Evald. Kumna hõbeaare Väjaanne: Studia archaeologica in memoriam Harri Moora
- Valk, Heiki. Lõuna-Eesti sõrmused 13.-17. sajandilMuinasaja teadus, 1, 1991, lk. 182-196
Neighbouring countries20
- Appelgren, Hjalmar. Moniriviset hopeiset nivelkäätymmeSuomen museo : Suomen muinaismuistoyhdistyksen kuukausilehti, 11 (1904), lk. 49-66
- Arwill-Nordbladh, E. From metal to mystery: Approaches to the study of gold and goldsmiths in 1st millennium Europe.
- Bente, Magnus. Brooches on the move in Migration Period EuropeFornvännen 2004(99):4, s. [273]-283 : ill.
- Hackman, A. Hauhon hopealöytö.Suomen museo : Suomen muinaismuistoyhdistyksen kuukausilehti, 6-7, (1894), lk. 81-98
- Hyrsky, Kaisa. Käsityöläisyyden kuva kultasepän ammatissa : Käsityöläisyys Suomen Kultaseppien Liiton lehdessä 1990-luvun lopussa : thesis1990
- Hyrsky, Kaisa. Kertomuksia kultaseppien yrittäjyydestä : VäitöskirjaHelsingin Yliopisto, 2012
- Iršėnas, M. Anthropomorphic and Zoomorphic Motifs on Baltic JewelleryWorlds Apart? Contacts across the Baltic Sea in the Iron Age. Network Denmark- Poland, 2005–2008
- Jakimowicz. Über die Herkunft der Hacksilberfunde.Congressus secundus Archaeologorum Balticorum (Riga 1930), lk. 251—266
- Kalniņš, Daumants, 1943. Aiz Daugavas vara dārzs [muistse latgali ehete valmistamise uurimistööd]
- Laid, Eerik. Mordvalaste etnograafilised ja poolmuinasaegsed sõledEesti Rahva Muuseumi aastaraamat. 2. Tartu, 1926. Lk. 165-186 : ill.
- Leistikow, Annelore. Baltisches Silber
- Leistikow, Annelore. Kirchensilber aus baltischen Werkstätten / Annelore Leistikow.Sakrale Kunst im Baltikum : Zehn Beiträge zum 8. Baltischen Seminar 1996. Lüneburg, 2008. (Baltische Seminare ; 6). S. 201-220 : Ill
- Spirgis, Roberts. Chain ornaments with tortoise brooches as a source for interpreting the origin of the Daugava livs in the 10th-13th centuryEtnos ja kultuur : uurimusi Silvia Laulu auks = Ethnicity and culture : studies in honour of Silvia Laul. Tartu ; Tallinn : [Tartu Ülikool, arheoloogia õppetool], 2006. Lk. 227-247.
- Thomson, Erik. Die Compagnie der Schwarzhäupter zu Riga und ihr Silberschatz
- Wicker, Nancy L. The Organtzation of Crafts Production and the Social Status of the Migration Period GoldsmithThe Archaeology of Gudrne and Lundeborg Papers presente! at a Conferelwe at Sverdborg, Octofur I99I
- Catalogue of Scandinavian and Baltic silver / [Victoria and Albert Museum]
- Dialogi : hopea-aarteita Baltiasta, Pietarista ja Suomesta : näyttely Taideteollisuusmuseossa 6.9 - 20.10.19911991